Waldorf 100 ja Eesti waldorfkoolide ajalugu

“Selle jaoks, kes tahab olla kasvataja, peab iga arenev inimolevus olema looduse mõistatus, mis ootab lahendamist.”

Rudolf Steiner

Waldorfkooli põhimõtted ja esimese kooli asutamine

Waldorfpedagoogika on Rudolf Steineri (1861–1925) välja töötatud õpetamis- ja kasvatusmeetod, mis põhineb antroposoofilisel inimeseõpetusel, laiemas mõttes antroposoofilisel vaimuteadusel. Waldorfpedagoogika eesmärk on võimaldada lapse ainuomase individuaalsuse vaba avaldumist ja arengut.

Esimene waldorfkool rajati 1919. a Rudolf Steineri ja Emil Molti (1876–1936) ühisel ettevõtmisel. Emil Molt oli tollase Waldorf-Astoria sigaretivabriku direktor ja omanik, kes soovis luua kooli oma töötajate lastele. Kool saigi nime – Stuttgarti Vaba Waldorfkool – vabriku järgi.  Kooli rajamise juures ja üheks esimeseks õpetajaks oli  Pärnus sündinud mees Herbert Hahn (1890 – 1970).

Kooli asutamisele eelnesid Rudolf Steineri peetud loengkursused inimeseõpetuse, metoodilis-didaktiliste ja muude pedagoogiliste küsimuste alal. Hiljem järgnesid täiendavad loengud Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Hollandis ja Inglismaal. Steiner nõustas ja koolitas uue kooli õpetajaskonda kuni oma elu lõpuni 1925. a.

Waldorfkoolis hakati rakendama tolle aja kohta väga uuenduslikke põhimõtteid, nagu laste koosõpetamine sõltumata nende sotsiaalsest päritolust, andekusest ja tulevasest erialavalikust; segaklassid, istumajätmise vältimine, numbrilise hindamise asendamise iseloomustusega, käsitöö ja kunsti suurem osakaal, epohhiõpe, loovust arendav kujundlik õpetamisviis jm, millest paljud on muutunud tänapäeval üldlevinud pedagoogika lahutamatuks osaks. Waldorfkooli eripära oli ja on ka kooli ja lastevanemate ning lastevanemate omavaheline tihedam suhtlus ja koostöö.

Järgnevatel aastatel rajati uusi waldorfkoole nii Saksamaal kui mujal riikides, 1928. aastal tegutsesid waldorfkoolid Baselis, Budapestis, Londonis, Lissabonis ja New Yorkis. Natsionaalsotsialistlik aeg Saksamaal tõi kaasa waldorfkoolide järk-järgulise sulgemise, Teise maailmasõja järel avati Saksamaal koolid uuesti. 1970. aastatel kasvas waldorfkoolide arv nii Saksamaal kui mujal hüppeliselt, alates 1990. aastatest hakati waldorfkoole rajama ka Ida-Euroopas.

Kogu maailmas oli 2018 aastal 1092 waldorfkooli 64 riigis ja  1857 waldorflasteaeda  73 riigis. Waldorfkoolide  ja waldorflasteadade, waldorfkoolide-  ja lasteaedade ühingute, waldorfkoolide õpetajate ja koolitusorganisatsioonide nimekirja uuendatakse  igal aastal. 2018. a nimekiri on SIIN.

Eesti waldorfkoolide ajalugu

1988. aasta sügisel taasasutati Eesti Antroposoofiline Selts (EAS), mille üheks eesmärgiks sai ka avalike loengute korraldamine. 1989. aasta kevad-talvel tuli EAS-i kutsel Tallinna Pedagoogikaülikooli täiendkoolituse raames loengusarja pidama Freddy Heimsch – Soomes tegutsev ravipedagoog, Lahti Steinerkooli üks asutajatest. Enne Eesti iseseisvumist oli tema esimene, kes pidas siin avaliku loengutsükli lapse arenguetappide ja waldorfpedagoogika põhialustest.

1989. a suvel korraldas EAS Tallinna Vanalinna Muusikamajas ja Pedagoogikaülikooli aulas õpetajatele, tudengitele kohtumise pr Margaret Meyercort´iga, staažika waldorfpedagoogiga Inglismaalt. Huvi oli suur, loengud läksid täismajale. Pärast loenguid toimusid aktiivsed arutelud

Aeg uue kooli tekkimiseks oli küps. Oli hulk lapsevanemaid, kes olid avatud uuele. Tartus lõid suurpered isegi Tartu Pereliidu, eesmärgiga teadvustada ühiskonnale, et lapsed ei takista täiskasvanute elu, vaid vastupidi – meie lapsed panevad meid olukorda, kus me hindame ümber ajalisi ja ajatuid väärtusi, kasvatades eelkõige iseennast ja luues parima võimaliku keskkonna nende kasvamiseks. Waldorfkoolid sündisid lastevanemate initsiatiivist.

Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Põlvas algasid ettevalmistused waldorfpedagoogikal põhineva kooli rajamiseks. Vaja oli leida ruumid, õpetajad. Lapsevanemad moodustasid asjaajamise hõlbustamiseks seltsid, mille ülesandeks sai kooli loomine, waldorfpedagoogika põhimõtete tutvustamine.

1. septembril 1990 alustas õppetööd 3 waldorfkooli: Tartus, Põlva vallas Rosma külas ja Tallinnas Nõmmel. 1991. a alustas waldorfkool Rakveres, 1992. a Arukülas ning 1993. a Viljandis. Tänaseks on waldorfkoolina tegevuse lõpetanud Tallinnas (Nõmmel) ja Rakveres alustanud koolid, mis 1990. aastate lõpust jätkasid riiklikku õppekava järgivate erakoolidena.

2001. aastast on Tallinnas taas waldorfkool, Tallinna Vaba Waldorfkool (Pelgulinnas). 7 aastat hiljem 2008. a avas 1. klassi Erakool Läte, mis alates 2016. aastast on Waldorfkool Läte. Rakvere Waldorfkool alustas 2011. a sügisel nime all Rakvere Vanalinna Kool. 2013. a sügisel  alustas Herbert Hahni kool, mis alates 2017. aastast kannab nime Pärnu Waldorfkool.

Eestis tegutseb  2 erivajadustega õpilaste waldorfkooli. Tartu Maarja Kool, mis on ainuke  munitsipaalomandis waldorfkool, alustas tegevust 1994. a ja Hilariuse kool alustas 2005. aastal.

2022/2023. õppeaastal  õpib Eesti waldorfkoolides 1 670 õpilast:  põhikoolis on 1289,  gümnaasiumis 205 ja  koduõppel on 176 õpilast.

Pärnu Waldorfkooli lühike ajalugu

Pärnu Waldorfkooli ajaloo ülevaade pärineb 4. klassi õpilaste koduloo vihikust: “Meie kool asub Pärnu kesklinnas, Ringi tänaval, majas nr 10. Pärnu Waldorfkool asutati aastal 2012 suure hulga vanemate ja huviliste eestvõtmisel. Kool kuulub Herbert Hahni Seltsile.

Kes on Herbert Hahn? Herbert Hahn oli kunagise Pärnu linnaaedniku viies laps, kes sündis Pärnus, kuid hiljem asus õpetajana tööle Saksamaa esimesse waldorfkooli, mis oli asutatud tubakavabriku tööliste lastele. Koolipoisina kasutas Herbert Hahn oma sünnilinnas Pärnus kolme keelt: kodus saksa keelt, koolis vene keelt ja õues eesti keelt.

Alguses asus meie kool lasteaed Pauliinega samas majas (Kooli 11), kuid aastal 2015 oli kool juba nii suur, et kolis Ringi 10 majja. Aastal 2017 nimetati kool ümber Pärnu Waldorfkooliks ja see kool on loodud lastele, vanematele ja õpetajatele.”

2021. aasta sügiseks kasvas Pärnu Waldorfkool täiemahuliseks põhikooliks ning esimene lend lõpetas 2022. aasta kevadel.

Kooli esimene koolipäev 1. september 2013. aastal. Klassiõpetaja Merje Luuk ja tema 1. klass

Koolipere Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kuupeol, 22. veebruaril 2018. a.